Eesti keele õppekava C1

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Multilingua Keelekeskus OÜ

2. Õppekava nimetus:
C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus

3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
„Eesti keel võõrkeelena“.

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
500  akadeemilist tundi, millest 216 tundi on kontaktõpet ja 284 tundi iseseisvat tööd.
Õpe koosneb 3 moodulist. C1.1 60 auditoorset ja 104 iseseisva töö tundi, C1.2 72 auditoorset ja 90 iseseisva töö tundi, C1.3 84 auditoorset ja 90 iseseisva töö tundi. C1-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 kuni 3.

Euroopa keeleõppe raamdokument

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2 taseme keelekursuse või on sooritanud riikliku B2 taseme eksami või Multilingua kodulehel oleva testi tasemel B2.

7. Õppe eesmärk:
Omandada keeleoskus tase C1 – vilunud keelekasutaja.

8. Õpiväljundid:
Kursuse lõpuks õppija:
• saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest
• saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest, tajub tekstide stilistilist eripära
• oskab end väljendada ladusalt ja spontaanselt, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, arendada vestluses teemat, teha kokkuvõtteid, kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel
• oskab kirjutada selget, hästi liigendatud teksti, põhjendada oma arvamust, esile tõsta olulisemat, vajadusel kohendada oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju

9. Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

1. Mina ja infoühiskond
Enda põhjalik tutvustamine. Päevakajalised sündmused. Erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia. Massimeedia. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info/internetisõltuvus. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik.

2. Haridus
Haridus ja õpingud. Eesti haridussüsteem. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe. CV. Essee.

3. Amet ja töö
Karjääri planeerimine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. Tööintervjuu. Koosolekud. Ettevõtlikkus. Tööstress. Erinevate dokumentide vormistamine. CV. Motivatsioonikiri. Vastuskiri. Äriplaan.

4. Teenindus ja kaubandus. Tarbimine
Reklaam. Inimeste mõjutamine. Tarbijakaitse. Internetikaubandus. Taaskasutus. Pangateenused. Järelepärimiskiri. Pretensioon. Dokumentatsiooni täitmine. Arvsõna. Modaalsõnade kasutamine.

5. Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Kultuur
Kultuur: film, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Arvustus. Sport. Rekreatsioon. Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus.

6. Tervis ja eluviis
Tervishoid. Tervisekontroll. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Elukvaliteet. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon. Test ja selle analüüs.

7. Elukeskkond. Liiklus
Keskkonnakaitse. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Jätkusuutlik areng. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Liiklus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri.

8. Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad
Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides. Rahvakalender. Keelestiili valik.

9. Eluase ja kinnisvara
Kodu otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid.

10. Riik ja ühiskond. Avalikud asutused
Riigikaitse. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik.

Grammatika
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Küsisõnad.

10. Õppemeetodid:
Rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused, tekstide lugemine ja analüüsimine ning kokkuvõtete kirjutamine, grupi- ja paaristöö.

11. Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas.

12. Õppekeskkonna kirjeldus:
Multilingua Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil Roosikrantsi 11, 2. korrus.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud kuus ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Iga õpperuum on varustatud arvutiga, projektoriga, CD-mängijaga, pabertahvliga, riiulitega õppematerjalide tarbeks. Lisaks õpperuumidele on Multilingua Keelekeskuses avatud kontoriruum, kus asub kooli raamatukogu koos paljundusmasina ja printeriga, lisaks on õpetajate töö- ja puhkeruum, varustatud arvutite ja printeriga. Multilingua Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

13. Õppematerjalide loend:
www.keeleklikk.ee Kultuuriklikk
www.ut.ee/keeleweb2
web.meis.ee/testest
www.efant.ee/std
www.kutsekeel.ee/eestikeel
www.meis.ee/raamatukogu
www.estmigkomm.jimdo.com
www.quizlet.com
www.memrise.com
www.keeleveeb.ee
www.eki.ee
www.glosbe.com
www.filosoft.ee
www.12küsimust.ee
www.novaator.err.ee

Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut
EKKR 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele sihtasutus.
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
Kristi Saarso “Käsikäes“
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“
Filmid: “Seenelkäik”, “Mandariinid”, “1944”
Valitud peatükke järgmistest Eesti autorite teostest:
Indrek Hargla apteeker Melchiori sari
Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November“
Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
Andrus Kivirähk „Lood“
Andrus Kivirähki lasteraamatud
Andrus Kivirähk „Eesti matus“
Tõnu Õnnepalu „Paradiis“
Tõnu Õnnepalu „Mandala“
Põhiõpik on “T nagu Tallinn”.

14. Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid:
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 50% kontakttundides.
Kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1 taseme lõputest/eksam, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.

15. Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

• Kuulamine – saab aru pikematest tekstidest ka tundmatul teemal, tajub varjatud seoseid
• Lugemine – saab aru pikkadest ja keerulistest arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, erialastest artiklitest ja tehnilistest juhenditest, tajub stilistilist eripära
• Rääkimine – räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti paindlikult ja tulemuslikult
• Kirjutamine – oskab koostada pikki ja detailseid tekste keerukatel teemadel, kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti, kasutab korrektset grammatikat, suudab kohandada oma stiili

16. Kursuse läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend):
Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud vähemalt 50% kontakttundides ja sooritanud lõputesti. Tunnistusel on kirjas läbitud kursuse nimetus, kursuse maht ehk akadeemiliste tundide arv, kursuse toimumise aeg, Multilingua Keelekeskuse registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja ja keelekeskuse juhataja poolt.
Tõend väljastatakse, kui õpitulemusi ei saavutatud ( lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keelekeskuse juhataja.

17. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

Õpetaja	Haridus	Eesti keele õpetamise kogemus	Multilinguas täiskasvanute õpetamise kogemus
Ly Leedu	Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tartu Ülikooli 1996.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1996	Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Õpetanud eesti keelt järgnevate äriklientide töötajatele: Skype Eesti, Transferwise, Swedbank, Fujitsu, Helmes, USA Saatkond jpt. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides .
Ruta Bergman	Kõrgem, eriala: saksa keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2002 Varssavi Ülikool, Ida-Euroopa Õpingute Keskuses oli eesti keele lektor aastatel 2003-2010	Aastast 2013 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine ( Skype, Transferwise, Tallinna Euroopa Kool).
Annika Bauer	Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja Lisaeriala-prantsuse keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast  1999.	Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine (näiteks Skype Eesti). Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Alla Zarubina	Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja  kultuuriloo õpetaja, lisaeriala – inglise keel. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast  1999.	Aastast 1999 Individuaalõppijad, avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Firmasiseste eesti keele kursuste läbiviimine. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Anne Taimre	Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1992.	Aastast 2018 avatud kursused tasemel B2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Elo Rohult	Kõrgem, eriala: eesti ja soome-ugri filoloogia teadusmagister.  Lõpetas Tartu Ülikooli 2000.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast1997.	Aastast 2018 Individuaalõppijad, firmasisesed ja avatud kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Jelena Kriis	Kõrgem, eriala: eesti keel võõrkeelena. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2003. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005.	Aastast 2009 kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Kaja Kuuseok	Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1988.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2012.	Aastast 2018 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Mare Lilleorg	Kõrgem, eriala: vene koolide eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 1997. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1993.	Aastast 2016 avatud ja firmasisesed kursused tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Natalia Vaiss	Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kulturiloo õpetaja ning eesti keele filoloog. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2004. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2004.	Aastast 2017. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C1. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.
Tiina Kihulane	Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse ja eesti keele teise keelena õpetaja. Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000.	Aastast 2018. Firmasisesed kursused ja individuaalõpe tasemest A1 kuni tasemeni C2. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Tuuli Rehemaa	Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1999.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2018.	Aastast 2019. Individuaalõpe. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Agne Narusk	Kõrgem, eriala: eesti filoloog. Lõpetas Tartu Ülikooli 1994.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 1995.	Aastast 2017. Firmasisesed kursused. Eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise kursused.
Kersti Kesvatera	Kõrgem, eriala: filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli 1982.aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2005.	Aastast 2016. Firmasisesed kursused, avatud kursused ja individuaalõpe.
Ele Arder	Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister (filosoofia). Lõpetas Tallinna Ülikooli 2012. aastal. Tallinna Ülikool (pooleli), omandamisel on eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja kutse ja magistrikraad	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019.	Aastast 2020. Avatud kursused, Swedbank.
Katrin Boode	Kõrgem, eriala:eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja BA (võrdsustatud magistrikraadiga). Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2000. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2016.	Aastast 2019. INSA ja Töötukassa koolitused.
Zinaida Troitski	Kõrgem, eriala: eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetaja. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2001. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2014.	Aastast  2019. INSA grupid.
Riina Roasto	Kõrgem, eriala: humanitaarteaduste magister.Lõpetas Tartu  Ülikooli 2013. aastal, Praegu soome-ugri keeleteaduse doktorant Viini Ülikoolis.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2013.	Aastast  2019. Individuaalõpe.
Olga Boikova	Kõrgem, eriala: eesti keel muukeelsetele MA. Lõpetas Tartu Ülikooil 2011. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2011.	Aastast 2020. Avatud kursused.
Mirjam Kuuse	Kõrgem, eriala: eesti filoloogia. Lõpetas Tallinna Ülikooli 2009. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2000.	Aastast  2020. Individuaalõpe, keeleõpe lastele.
Jekaterina Rožkova	Kõrgem, eriala:eesti keel teise keelena õpetaja. Lõpetas Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2002. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2019.	Aastast 2019. Avatud kursused.
Ene Väljataga	Kõrgem, eriala: eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lõpetas Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1978. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2001.	Aastast 2020. Firmasisene keeleõpe.
Anna Ditman	Kõrgem, eriala eesti keel teise keelena õpetaja, lisaeriala sotsiaalpedagoog. Lõpetas  Tartu Ülikooli Narva Kolledži 2006. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana aastast 2020. Pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ osaleja.	Aastast 2022 keeleõpe lastele.
Kristina Johannes	Kõrgem, eriala: eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja Lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal.	Töötab eesti keele õpetajana täiskasvanutele aastast 2000. Samast aastast on tegev ka eesti keele tasemeeksamite (A2-C1 taseme) eksaminaatori ja konsultandina.	Aastast 2000-2008, alates 2022. Grupid, individuaalõpe, firmasisesed kursused. Osalenud õpetajana mitmetes eesti keele õpetamise projektides.

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeksamiks ettevalmistamise kursuseid.

Õppekava kinnitamise aeg: 7. august 2019